Eesmärk-ainuke edasiviiv jõud maailmas

Praegune ühiskond on nii masenduses ja depressioon on noorte igapäevane kaaslane. Väga kurb on mõelda, et haruldus on näha õnnelikku inimest, mitte stressis ja allaandvat. Ma ei taha ja ausaltöeldes ei jaksa vinguda selle üle mis ja kui palju meile stressi ja masendust põhjustab, sest see ei aitab, ei tee olukorda kergemaks. Küll ma aga tean, mis võib aidata, ma tean mis aitab mind. Eesmärgid. Sea endale eesmärgid, ükskõik mida sa ka ei tee. Ma alles hiljaaegu mõtlesin ka, et milleks? Iga kord kui saan tunda killukest õnne, siis väänatakse seda ja lõpuks tallatakse see jalgealla. Iga kuradi kord. Kõik inimesed mängivad, petavad ja lahkuvad. Milleks? Aga teate milleks? Selleks et MINA TAHAN ELADA JA OLLA ÕNNELIK. MINU ENDA pärast. Mina ise olen enda õnne sepp, pean olema. Kõige naiivsem on usaldada enda õnn ja oma saatus kellegi teise kätesse. Mina olen siin ja mina teen. Just nii, mina, ma teen mida tahan, ma leian oma õnne ja olen õnnelik. Ma armastan mida teen ja teen kõike mida armastan. Mingi mõttetu eit, kes pettis usaldust, hahah, põrgusse, olen piisavalt tugev et reetellikkusest üle olla. Mingi mõttetu kutt, kes näitas, et hoolib kuid lõpetas olles samasugune sitapea nagu enamus, näidates, et oskab mängida. Hah, ma oskan paremini. Jah, tõesti, kuradi valus on, aga iga pettus ja reetmine teeb mind tugevamaks, muudab müüri kõrgemaks ja tugevamaks. Algab minu aeg mängida. Mitte ükski raskus ei ole piisavalt raske minu jaoks, sest ma olen tugev ja MUL ON EESMÄRGID.

Ma olen pannud enda jaoks paika oma soovid ja oma eesmärgid. Kõige esmane-ma tahan oma juhiload kätte saada. Jah, see teooria on keeruline. Jah, see sõit vaja harjutamist, aga ma suudan, isegi kui mul kõik viltu veab, ma teen need ära! Mulle ei meeldi see vaatepilt mida ma peeglist näen ja see ongi minu motivatsioon õhtul trenniriided selga ajada ja päeval vaadata mida suust sisse ajan ja selle motivatsiooni leidsin ma nii hiljaaegu, aga mul on see ja ma loodan, et see ei kao. Mul on muidugi muid ja kaugemaid eesmärke ka, aga need on ja jäävad ainult minu teada, isegi mu lähedased ei tea, sest ma tean, et neid ei pruugita aktsepteerida ja need on sama hullumeelsed nagu ma isegi. Ma seadsin endale need eesmärgid ja teate kui hea on olla, päeva alguses on see elujõud. Ma olen selle lõpuks leidnud, üle pika aja. Motivatsiooni ja

tahtejõudu on ja see ongi siin elus põhiline. Sea endale sihid ja tegele nendega! Leia oma kirg ja armastus ja eesmärgid, sihid. Kui sul on millegi poole püüelda, siis avastad, et elad tõeliselt. Ja mis saab olla parim motivatsioon kui see, et sul on hiljem millele tagasi vaadata, see mõte et yeaah, I did it!

M♥

COLOREM

Sul on kaks võimalus. Kas olla vari või olla parim. Me kõik, okei enamus, tahame olla parimad. Mis on õnne valem? Edu saladus? Unistused. Unistused, mille nimel oled sa valmis andma endast parima. Ideed. Sa pead olema piisavalt julge, et oma ideid täide viia. Sa ei saavuta midagi, kui sa istud ja oota, et edu sinu juurde tuleb. Kõik ootavad teda, paljud tahavad teda ja sellepärast ei tule ta lihtsalt. See on nagu armastusega, sa pead selle nimel võitlema, sest see on seda väärt. 
Mina usun, et mitte midagi pole siin maailmas võimatut, kui sa suudad endale seda ette kujutada, ja kui see asi on see mida sa sügaval sisemuses ka tahad. Ärge kartke unistada liiga suurelt, ärge kartke astuda samme, et elada oma unistuste elu. Ärge kartke võtta vastu otsuseid, mis tunduvad hullumeelsed ja misnäivad olevat liiga ohtlikud. Ohtlikud, sest võivad võtta sinult mõneks ajaks jalgealuse. Meie, inimesed, tihtipeale kardame astuda mugavustsoonist välja. Aga just seal väljas on meie unistused. Sinu valik. 

Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest. Üks sõber ütles mulle kunagi, et tema jaoks on tähtsad suured asjad ja everything else is just noise. See võib esmapilgul tunduda naiivne ja omakasupüüdlik, egoistlik, aga ma mõistan seda, sest tegelikult olen ise samasugune. Ma ihkan suuri asju, ma püüdlen nende poole ja see "just noise"ongi need väiksed sammud, mis teevad kokku midagi suurt ja lõppkokkuvõttes loeb see suur asi mille poole püüdled.  See aga ei tähenda, et ma ei hooliks ja ei peaks lugu lihtsatest asjadest. 

Kui tuleb idee, siis ainuke õige otsus on see teoks teha. See on see mida mina tegin ;) Ma olin juba ammu mõelnud oma õpilasfirma peale, aga ühtegi head ideed ei tulnud. Ja ühel suvalisel hetkel lõi pirnike peas põlema, et Maarja, see on sinu võimalus!! Nimelt siis kui ostsin endale ühe nendest kuulsatest teraapilistest värviraamatutest. Mina kui kergelt kunstiinimene mõtlesin kohe, et, aga miks mitte neid mustreid ise joonistada. Mulle oli juba varasemalt selline väikeste mustrite tegemine meeldinud ja ma ei näinud probleemi. Kohe rääkisin sõbrannade ja majandusõpetajaga. Mul soovitati küll oodata ja alustada sügisest, et siis on rohkem võimalusi. Seda ma siis tegin. Hah, no senikauaks kuni kooli õppealajuhataja rääkis teise õpilasfirma(toidlustamine) osalisega, et meie sõpruskool Jelgavas kutsub meid õpilasfirmade laadale ja kahju, et meil pole ühtegi teist õpilasfirmat, sest toidlustamine sinna ei sobinud. Heh, aga tema teadis mu plaanist teha selline õpilasfirma ja siis ta mainis seda õppealajuhatajale ja me tegime nädalaga oma õpilasfirma valmis!! Hah, jaaa, väga ootamatu, ja väga kiire. Võib tunduda, et me tegime kõike lohakalt ja et sellest ei tule midagi välja. Jaa, mul oli ka see hirm, aga nüüd oleme siin, me jõudsime valmis, korralikult!! Ja ma käisime ära Jelgavas, kus me ei saanud lihtsalt esimest kogemust vaide ma saime isegi kaks auhinda ;) Olime nii kooli kui ühe perefirma ühed lemmikud :) Te ei kujuta ette ka kui uhke tunne mul on!! Meeskond...okei, täielikult naiskond mu ümber on super. Nii hea on teha oma mõtteid teoks koos kõige parematega. Need inimesed on püüdlikud, kohusetundlikud ja kuradi hullud, et minu ideedega kaasa lähevad! Super! Mul ei ole midagi muud öelda kui suur tänu, kes meid selle äri alustamisega algust teha aitasid! Iga panus on sügavat kummardust väärt. Aitäh toetuse eest! :) Me oleme enda üle juba praegu uhked ja me liigume aina edasi ja edasi, uute ideede ja uue energiaga, sest see oli kõigest algus ;)

Kõik keda Colorem rohkem huvitav, kellle tekkis küsimusi või kes on raamatutest huvitatud, siis võtke minuga või Coloremiga (coloremtg@gmail.com) ühendust. Lisaks olemasolevatele raamatutele oleme valmis disainima raamatu teie soovide järgi. Teie sõbral tuleb sünnipäev? Või ülemusel juubel? Äkki tahate oma kallimale rõõmu valmistada? Ükskõik mis puhul ja milliseid pilte soovite, võtke ühendust ja me teeme ära! :)

Me oleme ka Facebookis: https://www.facebook.com/coloremtg/





M♥

RUMALUS

"Two thing are infinite: universe and human stupidity. And I'm not sure about the universe."-Albert Einstein


Inimesed on nii rumalad, Rumalamad kui ma arvasin. Ja keerulisemad kui ma arvasin. Mitte et ma ei üritaks neid mõista. Mitte et ma ei üritaks kedagi tema otsuste ja valikute põhjal mitte hukka mõista. Ma teen seda. Ma võiks öelda isegi, et teen seda rohkem kui peaksin. Ma olen harjunud armastama inimesi hoolimata nende otsustest, nende veidratest valikutest ja mulle mõistmatutest seisukohtadest. Ja ma olen nüüdseks kindel, et sellest tuleneb ka minu suurim viga-näha ja uskuda inimestest kõigepealt vaid kõike head. 
Aga nii ju peabki tegema? Ei, see on naiivne. Sa ei saa, sa ei tohi pigistada silma kinni tema halbade omaduste juures, sest need hakkavad mingil hetkel rõhuma ja suruvad ennast nendest headest omadustest karmilt, aga õiglaselt läbi. Lõpuks kui sa silmad avad on ka need viimased head omadused verises võitluses alla jäänud ja muutunud tuhaks. Sa ei näe neid enam, sa ei tunne neid enam. Võib-olla neid ei olnudki seal?

Kuid miks on need inimesed ikka nii rumalad?  Mis õigusega? Kas pole kuskil seadustikus  keeldude all seda kirjas? Ma mõtlen, et kui loll peab olema, et teha haiget inimestele, kellest hoolitakse? Me kõik oleme teinud seda. Ja me kõik oleme olnud lollid. Kas ei oleks aeg seda muuta? Nii kuradi ebaõiglane ja nii kuradi valus on. Mitte ainult neil, kellelt röövite õnne, vaid ka teil endil, meil endil. Karma. Või lihtsalt liiga hilja mõistmine, kes on tegelikult tähtis ja kui väga me ikkagi nende hinge puudutasime, kui väga nemad meid puudutasid ja kui vähe me lasime neil seda teha. Miks ei lubanud neil puutuda meie hinge sügavusi, peituda meie südamesse? Miks me ei lasknud neid siis sisse kui nad nii valjult koputasid? Ometi me ei kuulanud neid. Ja siis kui mõistame, et keegi justkui üritas meisse pugeda, siis pole enam seda kedagit. Ja ei tule enam temast paremat. Ta on läinud, igaveseks. Sul oli võimalus, sul oli tema. Sul pole enam võimalust ja sul pole midagi. Sa võid anudes tema poole joosta, aga kas ta ootab sind? 
Võib-olla koputas keegi tema südmeuksele varem kui sina.
Loll olid

Mõelge selle peale.
Mõelge selle peale kui mitu korda te olete endale öelnud või kasvõi mõelnud, et teie otsused ja tehtud teod on olnud lollid. Et teie olete olnud lollid. Ükskõik milles.
Eluvõimalused on teil peos ja teie otsustate kas lasete neil minna või haarate neist kahe käega. 
Oma otsused.


M♥