Pages

Monday 26 October 2015

If you can dream it you can do it

Elu on valikute küsimus, elu kvaliteet ja elu täiuslikkus põhineb meie endi valikutel ja meie unistuste kvaliteedis ja suuruses, Sellel kui suurelt me julgeme unistada ja kui kaugele me oleme valmis minema, kui palju pingutama, et need unistused ei jääks ainult unistusteks, et need saaksid ilusaks ja täiuslikuks reaalsuseks. Et meie elu ei oleks kodus istumine ja mõtlemine, et miks ma ei oleks võinud proovida, miks, miks. Meile kõigile on antud võimalused ja valikuid ja igaühe enda teha on see, kas ta haarab neist kinni ja läheb ja teeb ja elab ja armastab ja on see, kes ta tahab ja teeb seda mida süda ütleb ja saab hiljem öelda, et ta elu on just see nagu ta on alati unistanud või mitte. Ma ei kujutaks elu ilma suurte unistusteta ette, sest mille poole sa siis püüdled? Aga nende unistustega on nii, et sa pead ropult vaeva nägema ja kukkudes uuesti tõusma ja püüdma uuesti ja uuesti ja uuesti ja mitte, mitte kunagi alla andma. Ma olen ise meeletu unistaja ja ma ei kavatse alla anda, sest minu jaoks on unistused ainukesed mille nimel elada. Ja iga päev ma püüdlen nendeni ja ma tunnen, et ma olen lähemal kui olin aasta aega tagasi, lähemal kui kuu aega tagasi. Ma tunnen, et mu kogemuste pagas suureneb ja see on ainult positiivne. 
Ja alles paar päeva tagasi sain ma ühe meeletu kogemuse võrra rikkamaks ja ma olen väga õnnelik, et ma oma elu selliseid valikuid tegin. Nimelt 12. ja 13 augustil osalesin filmi "Päevad, mis ajasid segadusse" võtetel taustanäitlejana ja see oli ikka väga awesome!!! Võtted toimusid Antsla lähedal, Triinu baaris. Esimesel päeval kui sinna läksime(Keviniga) siis võeti kohe hästi vastu ja pandi riidesse ja tehti grimm ja soeng ja kõik. Juba see protsess oli omamoodi huvitav ja see meeskond oli väga tore. Siis oli hullult palju niisama passimist, ja meeletu kuumus oli ka ja meik sulas maha kergelt, aga polnud hullu. Mulle jõuti veel meeletu palju lokke pähe keerutada, nii, et mu soengut oli filmimise ajaks kaks korda ümber tehtud. Õhtul siis tuli ka meie kord platsile minna. Kõige vingem stseen nende kahe päeva jooksul kokku oli see räige läbu, tillikas, mida esimesel päeval filmisime. Film on 90ndatest, õigemine selle lõpuajast, 1997 ja midagi sinna kanti, ja sellel ajal oli kõik lubatud ja pidu oli ikka korralik läbu ja möll. Me siis ka tantsisime alguses niisama, saime peo meeleolu sisse ja siis läks filmimiseks. See oli nii vinge, reaalselt oli selline tunne, et paljud on aines ja nagu olekski räme kõva pidu lihtsalt. No meile kõigile hüüti vahepeal, mida tegema peame ja oli hetk kui kästi naistel laudadele ronida. Ma siis ronisin kah ja väga chill oli, seniks kui ma selle lauaga ümber käisin (teiselt poolt lauda läks teine naine maha ja raskus jäi ühele poole) ja laual seisva õlu jala peale sain :D Aga pidu läks edasi ja chill oli. Pidu sai korraliku hoo sisse ja me saime esimese korraga ülimalt hästi hakkama ja teist korda ei filminud, ainult mõne koha tegime juurde. Niisiis läksime kõik õue ja siis räägiti mis edasi ja mida peab tegema veel. Seal baaris oli ikka selline posti ümber tantsimise koht kah ja siis küsiti, et naised, kes oleks nõus seal tantsima. Keegi mitte midagi ei vastanud ja sõber kõrvalt ütles veel, et sinu võimalus. Ma mõtlesin, et ei tea ikka, äkki keegi teine ikka läheb, et inimesi nii palju ja peaaegu kõik olid minust ikka vanemad kah. Aga keegi ikka ei vastanud ja siis mõtlesin, et mis seal ikka, see on filmikunst, ja ütlesin, et ma olen nõus. Damn, ja siis peaosatäitja ja teised peanäitlejad vilistasid ja hõiskasid, sest ma olin julge ja pärast seda oli teine tüdruk ka kohe julgem ja oligi kamp koos. Pidime uuesti grimmi minema ja hahah, istusin siis peegli ette, et soengut üle teha ja vaatasin ennast ja meik oli suht laial ja jättis küll siukse tunde nagu oleksin narokuimas vms, muigasin veel omaette. Ja siis oligi aeg minna ja no ütleme nii, et väga vinge oli see osa kah ;) Võimalik, et filmis näete seda :D Õhtul toimusid veel võtted päris õues ja kõik oli nii cool. Koju jõudsin kell neli umbes. Neli ja pool tundi maganud umbes ja uni oli läinud, ning õhtul uuesti Triinu baari. Jälle samuti grimm ja riidesse panek ja passimine ja siis võtetele. (Seekord võtsime Krislikese ka kaasa) Sel päeval mängisime alguses peo lõppu, kus oleme juba üsna kustunud ja puha, ning siis olid ka õues võtted. Öösel oli õues meeletult külm, eelmise päevaga ei anna võrreldagi, nüüd käisime iga võtte järel bleediga ringi, sest muidu oleks ära külmenud reaalselt. Kui mõni suurem paus oli siis olime Krisliga Triinu baaris sees. Mingiaeg tulid näitlejad ka sinna ja ma mõistsin milline tore seltskond see tegelikult seal on. Merlyn Uusküla ja Kristjan Lüüs rääkisid meiega juttu ka ja No Kristjan oli eriti vinge!! Muidugi ka peaosatäitja Hendrik Toompere jr on ülimalt tore, tegime pilti ka temaga ja Kait Kall (tema ees sai natukene marki ka tehtud, aga sellega chill) ka, tõesti väga lahedad inimesed! Saime väga palju naerda :) Õhtul jõudsime viieks koju ja kõik oli hästi ja ma olen ülimalt rahul!! :) See filmimaailm on ikka meeletult vinge!