Pages

Saturday 21 January 2017

Suveks vormi, ALUSTA JUBA TÄNA!

Mulle miski pärast tundub, et head uut aastat soovida on natukene liiga hilja. Ei oskagi öelda, kas asi on selles, et lihtsalt nii hilja seda enam ei tehta või on hinges see vastik tunne selle pärast, et jaanuar on varsti täiesti otsa saamas juba. Kujutate ka ette, et esimene kuu imelisest 2017. aastast on juba peaaegu läbi? 

Mäletate neid lubadusi ja lootusi, et tuleb ilusam aasta kui oli eelmine? Olen uhke teie üle, kelle trenniriided juba ammu tagasi seal vanas kohas kapiriiulil tolmuvad. Luban teile, et poole aasta pärast te nõustute minuga, et poleks pidanud alla andma. Ainus põhjus, miks te seda teinud olete on see, et te ei taha saada suveks vormi. Te ei taha muuta midagi. Te ei taha seda kõike piisavalt. Kui tahaksite, siis ei hooliks te mõnest tagasilöögist ja võtaksite jälle need dressid ja tormaksite trenni. Ma loodan, et pärast mu ilmselt pikaks venivat monoloogi leiab nii mõnigi selle vana tuttava tee üles, sest te ju lubasite. Endale. Mis saab olla veel hullem kui endas pettumine ja endale valetamine?


Kui rääkida nüüd minust, siis ma ei andnud küll mitte mingit lubadust. Kui ei ole mingeid lubadusi, ei ole ka midagi, mida täita ja milles pettuda, lihtne! Ilmselt oli asi selles, et ma olin oma eluga jõudnud sellisesse punkti, kus tekk, padi ja filmid tundusid palju ahvatlevamad, kui need probleemid ja imelikud inimesed ja elu. Ühesõnaga, stress ja masendus selle kõige hullemas vormis lehvitasid hommikuti ukselt. See esimene jaanuari nädal, ma tulin lõpuks oma toreda masendusega ikkagi toime ja jõudsin järeldusele, et pean ennast kokku võtma. Ma ei saa magada maha enda elu kõige ilusamaid aastaid. Samuti leidsin, et ma ei saa armastada teisi, kui ma ei armasta iseend. Ja ma ei saa armastada iseend, kui mulle ei meeldi pilt, mis igapäevaselt peeglist vastu vaatab. Ma ei meeldi endale. Tuleb midagi ette võtta. Üks asi on iseloom, mõned nõmedad omadused, mida kahjuks muuta ei saa. Teine asi aga keha, mida annab vägevalt vormida! Kas vormida seda treeningsaalis või McDonald's-is, see on juba igaühe enda valik. 


Kuna ma juba McDonald's-it olen proovinud ja midagi peale pisarate see kaasa ei ole toonud, siis jäi ikkagi treening. Ja muidugi ka toitumine. Ma ei seadnud endale mitte mingeid kaalu eesmärke ja ma ei kaalunud end ka enne algust. Põhjuseks see, et ma tegelikult ei tea, miks ma ei kaalunud. Ilmselt selle pärast, et see tekitab sõltuvust. Siis ma kaalungi ennast iga hetk ja kui see number ei ole muutunud leian end jälle nurgas šokolaadi nosimas. Kogemused.

Minu ainuke eesmärk on armuda iseendasse! Ja kui ma pean selleks oma eluviisi ja toitumist muutma, siis LEZ GO!

Ma olen ka see inimene, kes on meeletult proovinud ja pärast teist päeva jälle tagasi oma kommide ja krõpsude juures. Mulle meeldiks saavutada midagi kiiresti ja kohe. Nii, et ärkad hommikul üles ja voilaa, oledki Kim Kardashian või midagi taolist. Sellepärast olengi pärast paari päeva pingutusi, millele ei järgne mitte mingisuguseid tulemusi, lihtsalt alla andnud. Kui rumal tegelikult. Minu jaoks on pool aastat või need kolm kuud, või mille jooksul need tulemused endast märku andma peaksid, meeletu pikk aeg. Ma olen lihtsalt nii lollisti mõelnud. Tegelikult läheb ju aeg niiiii kiiresti, nagu päriselt. Ja ma lõpuks viisin need kaks asja kokku ja lisasin veel asjaolu, et kui ma praegu ei alusta, siis ei ole mul ka poole aasta pärast seda, mida soovin. Siis ma ilmselt sooviksin, et oleksin täna alustanud. Nii ma siis proovisin uuesti ja teate, mind isegi ei tõmba need krõpsud ja kommid ja asjad. Magusat ikka tarbin, aga olen leidnud tervislikumad viisid ja ennast ei näljuta ka. JA MA TEEN TRENNI KA! Ilmselt selle pärast mul see motivatsioon siin kaks nädalat enam vähem stabiilselt püsinud on. No kuidas sa saad peale trenni friikate vms järele haarata. 


Trenniga on sellised lood, et lisaks rahvatantsule ja show-tantsule ühinesin ka Maerobicu stuudioga ja veedan seal nii palju aega kui võimalik, sest rühmatrennid tekitavad sõltuvust! Eriti kui on rõõmsameelsed ja motiveerivad treenerid. Omal käel ei suudaks ma kunagi vist nii palju treenida. Zumba, pump fx, tantsuline fatburn ja cardiobody on järgi proovitud, tuleb ka kõht selg tuhar ja seal on veel huvitavaid trenne, mida tahaks proovida kunagi. Igatahes moodustab Maerobic suure osa mu treeningust ja ma olen väga õnnelik, et selle tee valisin.




Tänaseks olen kaks nädalat pingutanud ja higistanud ja tulemusi on märgata! Ei no, Kim Kardashian ma veel ei ole ja nii suuri muutusi ei ole, aga ma tunnen ennast juba praegu paremini, nii väikse ajaga. Ja minu jaoks on see oluline, sest see motiveerib. Ma olen jube uhke enda üle! Mõelda vaid, mis veel kuude pärast saab? Kõlab ilusalt.



Aga et hetkne motivatsioonipauk liiga romaaniks ei muutuks, siis tõmban siinkohal otsad kokku. Ma tahaks nii paljust veel rääkida. Toitumisest, Maerobicust, motivatsioonist, sellest, kuidas ma EI ütlen ja kõigest kõigest, kuid üks asi korraga. Kõigest muust juba järgmistes postitustes!

Kuidas teie jaanuar on möödunud?


Peale selle tekkis huvi ka mingisuguse populaarsustkoguva 3-päevase Detox smuutikuuri vastu. Olete sellega kursis? On isiklikke kogemusi või tutvusringkonnas? Kuulaksin huviga, kas see ka mõjub või on jälle üks suurusehullustus.