Ah mida, jõulud tulevad v?

Õige. Varsti tulevadki jõulud juba! Ei jõua ära oodata. No, ega kaua ei peagi ootama, täna juba 2. advent.
Ilusat adventi!

Ma ootan juba jõule. Juba esimese lume saabumisest, esimese püsiva lume saabumisest, 2. novembrist. Jah, ikka veel ootan. Ootan seda rahu ja õnne ja armastust ja headust, oeh. Et juba praegu oleks hea ja jõulune, et seda õnne ja headust oleks pikemat aega, alustasin juba jõulukaunistuste ülesseadmisega. Jah, ma tean, et mõned ütleksid selle peale, et kamoon, on nii vara vaja siis jõulumeeleolu luua v? Ma tahaks selle peale vastata, et ainuke, mida luua poleks tasunud, oled sina. Atšaa, see kõlas nüüd küll natukene õelalt. Aga seda ma oskan-olla õel. Täiega oskan. Ja ma ei tea kas olla õnnelik, et ma midagi hästi oskan või.. pole see mingi oskus. Pigem kaldun arvama vastupidist ja ma üritan kõigest väest tegelikult olla kõigi vastu parem. Kuid praegu ma vist kaldun hoopis teemast kõrval.

Ühesõnaga sobrasin kapid läbi ja viskasin mõned kaunistused tuppa. Isegi kuuse tõin tuppa, voh! Milline naine!

Noh nagu te juba tähele panite, ei ole mu jõupingutus just füüsiliselt midagi väärt. Viskasin mõned kaunistused seinale ja voilaa, vat sul kuuske. Tegelikult oli sellega ikka päris tükk tööd ja ma olen selle üle päris uhke kohe! Midagi teistsugusemat ja ei võta nii palju ruumi ka (nipp neile, kellel niigi korteris/majas vähe liikumisruumi).

Minu teiseks kunstiande eksponaadiks on kompositsioon laual. Midagi väga aega ei võtnud see, võrreldes kuusega. Leidsin huvitava kujuga purgid, võtsin kuulid, isetehtud kellukesed ja muidugi ISETEHTUD linik laual. Oi, ma ei mäleta, millal ma selle tegin. Ilmselt kunagi siis, kui mul oli rohkem aega ja nokitsemistuju. Aastaid tagasi. Aga jaa, täitsa ise heegeldasin, olin väga uhke enda üle, kui selle valmis sain.

Muud ma ei teinudki. Sõna otsese mõttes. Pool päeva mässasin nendega, teine pool puhkasin. Kool ja kohustused, noh, oih. Nendega läheb viimasel ajal nii nagu lükkan. Aga ega ma vahepeal ei lükka ka piisavalt. Haigus tegi ka see nädal oma töö. Nädala esimesel poolel, kui laus palavik oli, sai ikka koolis käidud ja trennides ja esinemas, uuh, üsna tervise surm. Arvan, et nüüd oli õigustatud siis lõdvaks lasta. Kuigi jah, käest nüüd ka lasta ei saa. Tuleb leida aega kõige jaoks, hoida bilanssi. 

Lisaks sellele tuleb hoida ennast ja lähedasi! On kõige imelisem aeg aastas! Tehke see endale ja teile kõige olulisematele meeldejäävaks, armsaks! Kaunist ootust!